Inimesed või masinad. Keda ja millisele tööle palgata.

Inimesed või masinad. Keda ja millisele tööle palgata.

Igas ettevõttes töö, mida tuleb teha, jaguneb kahte valdkonda. Üks töövaldkond on suuremas osas seotud inimestega. See on personali juhtimine, suhtlemine klientidega, koostöö tarnijatega ja koostöö kolleegidega. Tõhus suhtlemine ja hea inimeste arusaamine on sellise töö edu võti. Teine valdkond – töö masinatega, nagu seadmed, tööpingid, arvutid, autod. Ja isegi koka töö võib liigitada sellele kategooriale. Ja siin on edu võtmeks loogiline mõtlemine ja tähelepanu detailidele.

Selleks, et paremini mõista, millises valdkonnas on inimene võimeline teha tööd kõige efektiivsemalt, me kasutame Performia Exec-U-Test testi. Me viime läbi analüüsi 10-ne põhilise inimese iseloomujoone osas, nendest peamised on – planeerimine, võime saavutada tulemusi, vastutus, tähelepanu detailidele, oskus jõuda kokkuleppele ja suhtlus.

Olles testinud suurt hulka personali ja analüüsinud eri olukordi ettevõttetes, jõudsime järeldusele, et üheaegselt saada ühe töötaja puhul nii head inimeste mõistjad kui ka seda, et ta omaks suurepäraseid tehnilisi teadmisi on väga keeruline ülesanne. Loomulikult võib esineda erandeid, kuid üldjuhul saab inimesi jagada reaal- ja humanitaarkallakuga. Sellega peame arvestama. Näiteks treialil ei tohiks lubada suhtlemist klientidega ja humanitaaridele ei tohiks usaldada tehnikat.

Näiteks, kui viite auto remondiks väiksesse autoteenindusse, siis võite sattuda automehaaniku ebameeldiva pilgu alla, millest on loetav küsimus: “Mida veel vaja? Kas ei näe, et olen hõivatud?” Samal ajal võib see inimene olla kõrgeima taseme spetsialist, kes suudab leida lahenduse tehniliselt keerulisele probleemile.
Heades autosalongides on peetud sellist automehaanikute käitumist iseenesestmõistetavaks ning tööks klientidega on võetud eraldi klienditeenindajad. Need inimesed võivad mitte osata parandada autod, kuid nende oskus suhelda inimestega aitab vältida klientide rahulolematust.

Või veel üks näide. Kõrge kvalifikatsiooniga tehniliste küsimuste ekspert edutakse tootmisdirektoriks ja nüüd ta peab inimesi juhtima. Võimalik, et tehnilisest vaatenurgast temale usaldatud valdkond saab olema täiuslikus korras, kuid inimeste vahelised suhteid võivad saada tõsiselt kannatada, kuna see uus juht hakkab kasutama oma tehnikaga töötamise oskusi alluvate juhtimisel. Aga töötamine tehnikaga ja töötamine inimestega ei ole üks ja sama.

Tehnilise kallakuga inimesed püüavad rakendada oma keskkonnale samad instrumendid, mis masinatele. Nad teavad, et kui „pista kruvikeeraja“ vigastatud kohta siis seade võib tööle hakata. Sama nad püüavad teha inimestega. Nad kasutavad nn „kruvikeeraja meetodit“, et olukorda parandada, kuid inimestega selline lähenemine ei toimi ja probleemid ei lahene. See on üks peamistest põhjustest pettumuste ja arusaamatuste osas töökohas. See toob kaasa kogu meeskonnale töötuju ja tööefektiivsuse langust.
Tarka humanitaarteadlast võib vajalikul tasemel õpetada mõistma tehniliselt keerukat toodet, et juhtida või seda müüa. Tema võime õigesti hinnata olukorda ja leida lähenemine iga üksikisikule inimesele aitab kiiresti mõista probleemi olemust.

Kui teil on vaja tehniliselt keeruka toote müüjat, siis oleks suur viga võtta selleks tehnik, kes seda seadet teenindab ja saata teda seda toodet müüma. Õige oleks palgata produktiivse inimese, kellel on head võimed töötada inimestega ja õpetada talle selle toote tehnilisi aspekte, mis on toote müügiks vajalikud. Selline otsus suure tõenäolisusega toob edu.

Selle eripära mõistmine aitab vältida juhtimisvigu, oluliselt parandada nii ettevõtte sisekliima kui ka kliendisuhteid. Inimesed – see on kõige olulisem! Selle ressursi õige juhtimine toob heaolu ja kasvu teie ärile.

Print Friendly, PDF & Email

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.